Jaapani kultuuris on palju nähtamatut ilu, mis peitub lihtsuses, tähelepanelikkuses ja lugupidamises elu vastu. Üks mõiste, mis seda kõike endas kannab ja on mind sügavalt puudutanud, on ikigai – see, mis annab põhjuse hommikul ärgata ja toob rõõmu igapäevaellu.
Esimene kokkupuude jaapani kultuuriga tuli mu ellu üliõpilasvahetuse ajal Saksamaal. Kohtusin seal sakslannaga, kes õppis jaapani keelt ja kultuuri. Vaatasin vaimustusega, kuidas ta harjutas peeneid ja kauneid kirjamärke, ning tundsin uudishimu: miks just Jaapan?
Aastaid hiljem, töötades ÜRO juures, kogesin jaapani kultuuri teisest küljest –jaapanlastega koostöö kaudu. Nad oskasid tuua igasse vestlusesse rahu-, väärikus- ja lugupidamistunde. Nende suhtumine töösse ja maailma jättis mulle sügava mulje.
Jaapan seostub minu jaoks ka kirsipuude õitsemisega. Kevadises Washingtonis ja Central Parkis New Yorgis olen jalutanud roosade kirsipuude all ja tunnetanud seda, mille kohta jaapanlased ütlevad mono no aware – asjade hapruse ilu. Kirsipuud õitsevad vaid nädala või kaks. Just see lühiajalisus teeb nende ilu nii eriliseks ja meenutab, et iga hetk on kordumatu.
Mõni aasta tagasi, kui olin uute valikute ees, sattusin ikigai-teemalisse töötuppa. Tõeline avastus tuli aga hiljem, kui süvenesin autentsesse jaapani filosoofiasse. See, mida läänes ikigai nime all õpetatakse – nelja ringi diagramm karjääri planeerimiseks –, ei ole see, mida jaapanlased sellega mõtlevad. Päris ikigai on eluviis: leida rõõmu väikestes asjades, olla autentne, teha asju armastusega.
Läbisin koolituse Ikigai Tribe’i kogukonna juures. Seal, koos inimestega eri maailmanurkadest, õppisin mõistma ikigai’d Jaapani vaatenurgast – mitte lääne eesmärgipõhise lähenemisena, vaid kui eluviisi, kus on ruumi nii väikestele rõõmudele kui suurtele unistustele.
Ikigai õpetab alustama väikestest asjadest – kodawari ehk pühendumus detailidele. Nagu kokk, kes täiustab ramen’i nuudleid aastakümneid, kuigi kliendid ei märka tema lisapingutusi. Ta teeb seda, sest tal on oma standardid. See ei ole perfektsionismi taotlemine, vaid pühendumus protsessile ja armastus selle vastu, mida teed.
Ikigai võib olla väike – hommikune tass teed, jalutuskäik pargis – või suur, nagu elumuutev eesmärk. Oluline pole mitte see, kas oled edukas või tunnustatud, vaid kui tunned, et see, mida sa teed, on õige sulle ja kooskõlas sinu väärtustega. Nagu ütleb neuroteadlane Ken Mogi: „Ikigai ei tule ühest väärtussüsteemist. See tuleb väikeste asjade rikkalikust resonantsist, millest ükski ei teeni eraldiseisvana suurt eesmärki elus.“
Coaching’us aitab ikigai-põhine lähenemine vaadata sügavamale ja laiemalt. Mitte ainult seda, mida sa tahad saavutada, vaid kuidas sa tahad elada. Kas sa tahad elada pidevalt tuleviku nimel või oskad leida rõõmu ka praegusest hetkest? Kas sinu valikud ja tegevused on kooskõlas sellega, mis toob sulle tõelist rahulolu?Iga hetk on kordumatu – nagu kirsipuude õitsemise hetk, mis tuleb ja möödub. Vahel algab kõik sellest, kui märkad, kui kaunilt kirsipuu õitseb. Ikigai aitab leida neid tegevusi ja valikuid, mis toovad sinu ellu voolavust ja rahulolu juba täna.